EESMÄRGID:
- Äratada huvi eesti keele vastu.
- Õpetada kuulama ja tajuma eesti keele kõla.
- Kujundada eesti keelele omast hääldust.
- Õpetada eesti keele sõnu ja väljendeid.
- Julgustada õpitud sõnu ja fraase kasutama, kujundada valmidust eesti keeles suhtlemiseks.
- Kaasata lapsevanemaid, süvendades arusaamist vajadusest toetada lapse keeleõpinguid.
LÄBIVIIMISE PÕHIMÕTTED:
- Keeleõpetus peab olema mänguline, vaheldusrikas ja köitev.
- Keeleõppe korraldamisel tuleb arvestada laste igapäevast eesti keeles suhtlemise võimalust.
- Keeleõpet viiakse läbi mitmesugustes tegevustes: liikumine, laulmine, käeline tegevus, igapäevatoimingud.
- Õppeprotsessis lähtutakse LAK-õppe metoodikast ja põhimõttest “Üks õpetaja – üks keel”.
KEELEKÜMBLUSE METOODIKA EESMÄRGID:
- Keelekümblusmetoodikas on oluline, et õpe vastaks laste ealisele arengule ja kultuuritraditsioonidele.
- Keelekümbluse eesmärgiks on toimiv mitmekeelsus, mis on oluline mitmekultuurilises ühiskonnas.
- Tagada emakeele valdamine eakohasel tasemel.
- Anda vajalikud teadmised ja oskused nii emakeeles kui ka kümbluskeeles.
PÕHIMÕTTED:
- Üks inimene – üks keel (õpetaja räägib ainult eesti keeles).
- Kümbluskeel on õpetaja emakeel või valdab ta seda kõrgtasemel.
- Keelt õpitakse loomulikes olukordades.
- Keeleõpe viiakse läbi mängulises vormis.
- Lapsi ei sunnita, vaid innustatakse ja julgustatakse kõnelema.
Tallinna Pae Gümnaasiumi varajase keelekümbluse varamu 